Postitused

Andmeturveː tehnoloogia, koolitus ja reeglid

  Tehnoloogia, koolitus ja reeglid Koos heade külgedega, nagu sõpradega suhtlemine, uudiste lugemine, jms, siis leiab ka IT puhul halbu külgi, mille eemaldamisega küll tegeletakse, kuid vähemalt tänaseni pole need kuskile kadunud, nt pahavara, identiteedivargus, ressursihõive, erinevad pettused ja ka natukene leebem trollimine . Kevin Mitnick on paika pannud kolm komponenti, kuidas nende probleemidega tegeleda: Tehnoloogia  Suur osa pettustest toimib lehekülje koodi muutes, st hoitakse ohvrit telefoni teel piisavalt tegevuses, et ta aru ei saaks, et petturid muudavad selle lehekülje koodi, pettuste lahendamiseks peaks mõtlema välja kaitse, et teatud informatsiooni oleks raskem muuta ja ära kasutada. Koolitus Pettuste eest õpetatakse hoiduma tänapäeval ka juba põhikoolis, kuid probleemiks polegi noored inimesed, vaid vanurid, kes ei tea arvutitest suurt midagi, seega peaks tegema üritusi ja koolitusi, mis tõstaksid vanurite tähelepanu pettustele ning kuidas neist hoiduda. Reeglid Kindl
Postita kommentaar
Lisateave

Teistmoodi IT

Kujutis
Teistmoodi IT  Alternatiiviks tavalisele monitorile on loodud ka punktkirjamonitore, et ka nägemispuudega inimestel oleks võimalus saada osa veebist. Punktkirjamonitor kuvab teksti punktkirjas, mida saavad nägemis ja kuulmispuudega inimesed sõrmedega lugeda. Tavalisele inimesele punktirjamonitor küll kuvarit ei meenuta, rohkem meenutab see klaviatuuri, millel on nupud ja üks rida tähtede lugemiseks. Üks täht on 8 punkti, mis võimaldab kuvada 256 erinevat sümbolit. Punktkirjamonitoride väga suureks miinuseks on nende hind, ka kõige algsemad ja lihtsamad versioonid võivad küündida tuhandetesse eurodesse. Näiteks mõned versioonid: ALVA BC680 - 8 999€ Brailliant B 80 - 2 800€ Focus 40 Blue Fifth Generation - 2 800€   Usun, et erinevad võimalused, et ka puudega inimesed saaksid nautida tavapärast elu on kiiduväärt, kuid sellise tehnoloogia soetamine on väga suur väljaminek ja ühe punktkirjamonitori hind ületab ka kõige kõrgema otsa tavalise arvutite hinda, mis ei ole mingist otsast loogi
Postita kommentaar
Lisateave

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Kasutatavus      Hea näide(twitch.tv [1] ) Õpitavus -  Kui inimene on tuttav voogedastusplatvormidega, siis on tal ka twitchis lihtne ringi liikuda, kuna segadusse ajavat kujundust on vähe, üleval keskel on suurel otsinguriba, et leida omale meelepärane streamer. Muid põhifunktsioone on lehel vähe, pakutakse erinevaid kanaleid vaatamiseks, et leida uusi lemmikuid. Tõhusus - Korduvale külastajale on lehekülg väga lihtne, kui on kasutaja tehtud, saab kanaleid vaadates panna follow ehk näeb, millal valitud kanal on jälle otse-eetris ning vasakul real on kõik jälgitavad kanalid, et saaks kiiresti nende vahel liikuda ning sama rea all otsas on soovitatud kanalid, mida sinu jälgitud kanalite vaatajad veel vaatavad. Meeldejäävus - Kui kasutaja oma parooli ei unusta, siis pole sellel lehel midagi meelest minna, sest kõik on käe-jala juures. Vead (tegelikult veakindlus) - kõigi aastate jooksul, kui mina ja mu sõbrad oleme seda lehte kasutanud, siis pole kellelgi tekkinud  probleeme. Ainuke prob
Postita kommentaar
Lisateave

Arendus- ja ärimudelid

  Arendus- ja ärimudelid      Enne toote müügile panekut peab selle ka valmis tegema. Kuid tänapäeval on ettevõtete projektidesse kaasatud kümneid, kui mitte sadu inimesi ja seepärast on ka palju erinevaid arendusmudeleid, et kõiki arendajaid ka tööga kursis hoida. Mõne näitena siis võiks välja tuua iteratiivse mudeli, mille puhul on tegu samm-sammulise arendusega, kus projekti alguses seatakse tähtajad ja eesmärgid, millega tegeletakse iga iteratsiooni jooksul. Veel tooks välja ka kosemeetodi, milles plaanitakse kogu töö ette ja ei alustata enne uut etappi, kui vana on valmis.     Ise olen kasutanud tarkvaraarenduse projektis iteratiivset mudelit, kus projekti alguses tegime plaanid, et üle nädal peaks saama teatud asja valmis ja peale antud aega saame kokku ja näitame, millega me kahe nädala jooksul tegelesime ja panime eesmärgi järgmiseks iteratsiooniks.      Iga ettevõte peab edu saavutamiseks järgima mingit teatud kava, või siis selle ise välja mõtlema, kuid on palju erinevaid äri
Postita kommentaar
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

  Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini   Eric S. Raymond kirjutab oma raamatus "How to Become a Hacker" ( eesti keelne tõlge Kaido Kikkas) kõigile tuntud terminist "häkker", kuid paljud ei tea, et see termin jaotub kaheks, esmalt häkker, kes on indiviid, kellele meeldib lahendada probleeme ja leida lahendusi, mida teised ei suuda. Teiseks on olemas kräkker, kes nimetab end häkkeriks, kuid asjade loomise asemel ja probleemidele lahenduste leidmise asemel tungivad hoopis häkkerite poolt loodud süsteemidesse ja lõhuvad neid. Õiged häkkerid ei taha kräkkeritega mingit tegemist teha, kuid ajakirjandus ei tee neil kahel grupil vahet ja seepärast on ka häkkerite nimi halva kõlaga.    Tihtipeale peetakse häkkereid nohikuteks, kuid see ei pea alati tõsi olema, kuigi nohikuks olemine tuleb kõvasti kasuks, kuna ei teki probleeme, mis võivad tekkida sotsiaalselt aktiivsel inimesel.   Autor annab ka põhjaliku nimekirja, kuidas häkker peaks suhtuma oma tegevusse, ku
Postita kommentaar
Lisateave

IT juhtimine ja riskihaldus

  IT juhtimine ja riskihaldus     Juhtivale positsioonile saamine on suur samm iga inimese jaoks, kuid ka nende juhtimise stiil on erinev inimeseti, nt on  juht, kellel on siht silme ees ning ta oskab juhtida kogu meeskonna selle suunas. Teavitaja stiil on siis juht, kes liigutab informatsiooni erinevate inimeste ja osakondade vahel nii, et kõik saaksid ühtselt aru. Treeneriks on juht, kes valib oma meeskonda inimesed, keda suudab motiveerida ja paremaks arendada. Mentoriks peetakse juhti, kes on oma valdkonna ekspert ja tema austus ja autoriteet tulenebki sellest, mitte juhiks olemisest. On ka juhte, kes tagavad selle, et meeskond käiks ajaga kaasas ja keskkond oleks suunatud innovatsioonile. Muidugi on ka olemas ehtne "Boss" või ülemus, kes ei karda kasutada oma võimu ja sellega saada oma tahtmine.      Elon Musk on mingi vorm treenerit, kuid inimeste paremaks muutmise all juhib ta kõiki organisatsiooni eesmärkide poole. Elon on väga loominguline, ta usub, et alati saab asj
Postita kommentaar
Lisateave

IT proff...?

  IT proff...?     Selleks, et anda arvamus "proffide" ja "käsitööliste" kohta, peaks olema ka arvamus nende kahe erineva tegelase kohta.       Nimelt "proffiks" kutsuksin mina isikut, kes on kindla alaga tegelenud pikka aega, teab kõikidest alaga kaasas käivatest teemadest midagi ja mõnest võiks teada ka kõike, kuid ta suudab iga teemaga kaasa rääkida ja vajadusel ennast täiendada ilma, et selleks kuluks nädalaid või isegi kuid.      "Käsitööliseks" kutsuksin mina inimest, kes teab teemast, mille kallal ta töötab kõike, kuid teistest teemadest pole vähimatki aimu. Mulle tundub, et tulles koolist, inimene võib olla "käsitööline", kuid "proffiks" tuleb ikka ise õppida.  Seega ettevõttes tiimipealikuks sobiks kõige paremini "proff", kes teab kõigest midagi ja oskab juhendada ning "käsitöölised" teavad millestki kõike ja saavad realiseelirda, mida "proff" vajab.
Postita kommentaar
Lisateave