Arendus- ja ärimudelid

 

Arendus- ja ärimudelid

    Enne toote müügile panekut peab selle ka valmis tegema. Kuid tänapäeval on ettevõtete projektidesse kaasatud kümneid, kui mitte sadu inimesi ja seepärast on ka palju erinevaid arendusmudeleid, et kõiki arendajaid ka tööga kursis hoida. Mõne näitena siis võiks välja tuua iteratiivse mudeli, mille puhul on tegu samm-sammulise arendusega, kus projekti alguses seatakse tähtajad ja eesmärgid, millega tegeletakse iga iteratsiooni jooksul. Veel tooks välja ka kosemeetodi, milles plaanitakse kogu töö ette ja ei alustata enne uut etappi, kui vana on valmis.
    Ise olen kasutanud tarkvaraarenduse projektis iteratiivset mudelit, kus projekti alguses tegime plaanid, et üle nädal peaks saama teatud asja valmis ja peale antud aega saame kokku ja näitame, millega me kahe nädala jooksul tegelesime ja panime eesmärgi järgmiseks iteratsiooniks.

    Iga ettevõte peab edu saavutamiseks järgima mingit teatud kava, või siis selle ise välja mõtlema, kuid on palju erinevaid ärimudeleid, mis on ettevõtjatele kättesaadavad. Traditsiooniline omandvara, kus tarkvara müüakse koopiahaaval, Tarkvararent, mille kohaselt antakse tarkvara tähtajaliseks kasutamiseks, Freemium mis on tarkvara, mida on võimalik tasuta kasutada, kuid saab ka rohkemate võimaluste jaoks osta.
Näiteks võiks tuua Steami, Origini, Epic Games'i jms mänguplatvormid, mis müüvad mängijatele koopia korraga. Tarkvararendi näiteks võiks tuua voogedastusplatvormid, nt Netflix, kus peab igakuiselt maksma, et nende tarkvara kasutada ja filme vaadata.
 
 
Allikad:
https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_11:_Arendus-_ja_%C3%A4rimudelid
 
 

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tants intellektuaalomandi ümber

  Tants intellektuaalomandi ümber    "The Case for Copyright Reform" Christian Engströmi ja Rick Falkvinge poolt toob 2. peatükis lühidalt välja 6 punkti mille alusel võiks teostada autoriõiguste reformi.  1. "Moral Rights Unchanged" ehk moraalsed õigused ei muutu, mille kohaselt ei tohiks keegi väita, et ta on kirjutanud kellegi teise laule või siis veebis rääkida, et tema on mingi bändi liige, mida ta ilmselgelt ei ole. Raamat on kirjutatud 2012 aastal, praeguseks on ikka inimesi, kes tahavad tunnustust saada asjade eest mida nad teinud pole.  2. punktiks on "Free Non-Commercial Sharing" ehk tasuta mittekommertsiline jagamine, mis sooviks siis lubada inimeste vahel jagamist teenuste eest mille eest nemad on maksnud, kuid andes sõbrale nad ei teeniks midagi. See punkt minu arust ei ole väga täitunud, kuna alles hiljuti Netflix keelas ära kasutajate jagamise, ehk igaüks peab ise maksma.  3. punkti kohaselt tahaksid nad reformiga vähendada autoriõigusi 70 a
Lisateave

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020

  INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 Ee sti infoühiskonna arengukavas 2020'daks aastaks on kirjeldatud palju erinevaid visioone, millest minule tundub, et üsna paljud on ka täitunud, kuid kõige rohkem jäävad silma kaks: "Kõik enim kasutatavad teenused ..., on lihtsad ja mugavad. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid andmed "kaasas" ehk turvaliselt kasutatavad." ja samas ka "Inimesed on saanud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu e-poodidest." Need kaks visioonipunkti jäid silma, kuna hetkese olukorra pärast on need saanud normaalsuseks ja ei oskakski ilma e-poodideta hakkama saada ega koroonatõendita kuskile pääseda.   Paljud punktid on küll tänaseks jõustunud, kuid silma jäi punkt, mille kohaselt peaks 2020'ks aastaks kõik töökohad olema kõigis asutustes ja ettevõtetes olema võrgustunud. Ise elades maakohas, võiksin väita, et seda pole ve
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

  Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini   Eric S. Raymond kirjutab oma raamatus "How to Become a Hacker" ( eesti keelne tõlge Kaido Kikkas) kõigile tuntud terminist "häkker", kuid paljud ei tea, et see termin jaotub kaheks, esmalt häkker, kes on indiviid, kellele meeldib lahendada probleeme ja leida lahendusi, mida teised ei suuda. Teiseks on olemas kräkker, kes nimetab end häkkeriks, kuid asjade loomise asemel ja probleemidele lahenduste leidmise asemel tungivad hoopis häkkerite poolt loodud süsteemidesse ja lõhuvad neid. Õiged häkkerid ei taha kräkkeritega mingit tegemist teha, kuid ajakirjandus ei tee neil kahel grupil vahet ja seepärast on ka häkkerite nimi halva kõlaga.    Tihtipeale peetakse häkkereid nohikuteks, kuid see ei pea alati tõsi olema, kuigi nohikuks olemine tuleb kõvasti kasuks, kuna ei teki probleeme, mis võivad tekkida sotsiaalselt aktiivsel inimesel.   Autor annab ka põhjaliku nimekirja, kuidas häkker peaks suhtuma oma tegevusse, ku
Lisateave