Joonase IT-töövihik

  INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 Ee sti infoühiskonna arengukavas 2020'daks aastaks on kirjeldatud palju erinevaid visioone, millest minule tundub, et üsna paljud on ka täitunud, kuid kõige rohkem jäävad silma kaks: "Kõik enim kasutatavad teenused ..., on lihtsad ja mugavad. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid andmed "kaasas" ehk turvaliselt kasutatavad." ja samas ka "Inimesed on saanud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu e-poodidest." Need kaks visioonipunkti jäid silma, kuna hetkese olukorra pärast on need saanud normaalsuseks ja ei oskakski ilma e-poodideta hakkama saada ega koroonatõendita kuskile pääseda.   Paljud punktid on küll tänaseks jõustunud, kuid silma jäi punkt, mille kohaselt peaks 2020'ks aastaks kõik töökohad olema kõigis asutustes ja ettevõtetes olema võrgustunud. Ise elades maakohas, võiksin väita, et seda pole ve

uue meedia mõju traditsioonilisele  Uueks meediaks peetakse arvutite abil levivat informantsiooni, nagu nt. Arvutimängud, veebifoorumid, Facebook, Twitter, jne. Ka uus meedia jaotatakse omakorda veel kaheks, nimelt on olemas passiivne, milleks on siis alati olemasolev ja mitte muutuv informatsioon, nagu erinevad andmebaasid ja arhiivid. Teiseks liigiks on "elus" informatsioon, milleks on erinevad blogid ja foorumid, kus inimesed saavad jagada erinevaid arvamusi ja teadmisi. Kogu uue meedia juures on väga palju häid külgi, näiteks saab informatsioonile ligi igast maailma otsast, infot saab kätte kiiresti, ei pea ootama, kuni stuudios saade valmib või ajaleht trükist tuleb, suuresti on veebis liikuv informatsioon tasuta ja saab kursis olla terve maailma asjadega. Suurimaks positiivseks küljeks minu jaoks uuel meedial on kättesaadavus, nimelt enne uue meedia tekkimist oli sulasel või talupojal või ka lihtinimesel keeruline olla kursis uudistega, kuna uudisekanaleid oli vähe ja t

Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu Sissehelistatud Interneti-ühendus Üheks unustusse vajuvast tehnoloogiast on sissehelistatud Interneti-ühendus või paremini tuntud kui dial-up internet oli kunagi peamine viis ühenduda võrku. Interneti saamiseks tuli helistada teatud numbrile, kus  modem muutis arvutist saadud digitaalse signaali, muutis selle analoogsignaaliks ja saatis vastuvõtvale modemile. Dial-up kasutas telefoniliini, seega internetis olles ei saanud kasutada telefoni.Sellise interneti keskmine kiirus oli umbes 40–50 kbit/s. Ma usun, et hetkel kõik veel mäletavad, milline on dial-up heli, kui mitte, siis saab SIIT meelde tuletada.     EMOJI 😅 Emojide või ka emootikonide kasutamine sai alguse 90ndate lõpus ja on väga populaarne tänini. Esialgselt kasutati ASCII emootikone nt. : - ), : - (, 8 - ), jne. Ka emootikonidel oli erinevaid stiile, nt Jaapanis kasutati ^_^', !>_<! . Koreas jällegi ㅇㅅㅇ, ㅇㅂㅇ.  Tänapäevased emojid on  ascii sümbolid asendatud pilt

        Pong (1972)       Dvorak oli psühholoogiaprofessor , kes oma naise vennaga patenteeris omanimelise klahvipaigutuse, mis pidanuks olema ergonoomilisem ja kiirem alternatiiv meile kõigile tuntud QWERTY asetusele. Dvorak'i kasutajad väidavad, et see nõuab vähem liigutusi, mis omakorda vähendab vigu, kiirendab trükkimiskiirust ja on tekitab vähem randmevigastusi. Nagu kõik aru võivad saada oma klaviatuuri vaadates, siis Dvoraki asetus QWERTY'st populaarsemaks ei saanud. Põhjuseks võib olla, QWERTY 60 aastane edumaa. Kuna inimestele ei meeldi väga muutused, siis ei peetud ka Dvorak'i asetuse tekkimist piisavalt suureks arenguks.     Dvorak'i klahvipaigutus (1936)       Kellele meist IT alal ei meeldiks arvutimängud, seega ei tee paha kui tead, mis oli esimene kommerts-videomäng, mis loodi - Pong. See pole küll täiesti esimene mäng, kuid see on esimene, mida saatis suur rahaline edu. Mäng on loodud Allan Alcorni poolt, kes lõi selle mängu lihtsalt harjutamise mõttes.