Joonase IT-töövihik

  IT juhtimine ja riskihaldus     Juhtivale positsioonile saamine on suur samm iga inimese jaoks, kuid ka nende juhtimise stiil on erinev inimeseti, nt on  juht, kellel on siht silme ees ning ta oskab juhtida kogu meeskonna selle suunas. Teavitaja stiil on siis juht, kes liigutab informatsiooni erinevate inimeste ja osakondade vahel nii, et kõik saaksid ühtselt aru. Treeneriks on juht, kes valib oma meeskonda inimesed, keda suudab motiveerida ja paremaks arendada. Mentoriks peetakse juhti, kes on oma valdkonna ekspert ja tema austus ja autoriteet tulenebki sellest, mitte juhiks olemisest. On ka juhte, kes tagavad selle, et meeskond käiks ajaga kaasas ja keskkond oleks suunatud innovatsioonile. Muidugi on ka olemas ehtne "Boss" või ülemus, kes ei karda kasutada oma võimu ja sellega saada oma tahtmine.      Elon Musk on mingi vorm treenerit, kuid inimeste paremaks muutmise all juhib ta kõiki organisatsiooni eesmärkide poole. Elon on väga loominguline, ta usub, et alati saab asj

  IT proff...?     Selleks, et anda arvamus "proffide" ja "käsitööliste" kohta, peaks olema ka arvamus nende kahe erineva tegelase kohta.       Nimelt "proffiks" kutsuksin mina isikut, kes on kindla alaga tegelenud pikka aega, teab kõikidest alaga kaasas käivatest teemadest midagi ja mõnest võiks teada ka kõike, kuid ta suudab iga teemaga kaasa rääkida ja vajadusel ennast täiendada ilma, et selleks kuluks nädalaid või isegi kuid.      "Käsitööliseks" kutsuksin mina inimest, kes teab teemast, mille kallal ta töötab kõike, kuid teistest teemadest pole vähimatki aimu. Mulle tundub, et tulles koolist, inimene võib olla "käsitööline", kuid "proffiks" tuleb ikka ise õppida.  Seega ettevõttes tiimipealikuks sobiks kõige paremini "proff", kes teab kõigest midagi ja oskab juhendada ning "käsitöölised" teavad millestki kõike ja saavad realiseelirda, mida "proff" vajab.

  Litsentsid ja autoriõigus  Peale millegi uue loomist või isegi enne tuleb loojal teha otsus, mis tema loomingust saab. Otsustades selle pealt raha teenida ja hoida loodu endale, tuleb valida copyright, mis kaitseks autori õigusi ja võimaldaks mingisugust sissetulekut. Kuid on ka võimalus valida copyleft tee, mis annab ka teistele arendajatele või loojatele võimaluse, kas arendada juba olemasolevat või kasutada juppe oma loomingus. Copyleft'il on mitmeid erinevaid vorme: Puuduv copyleft( Permissive software license) - copyleft'i kõige nõrgem vorm. V abatarkvaraline litsents, millel on minimaalsed piirangud kasutamise, muutmise ja jagamise kohta, nt GitHub. litsentsideks on: MIT, Apache, X11, BSD. Nõrk copyleft(LGPL) - See litsents lubab arendajatel ja firmadel kasutada ja kaasta tarkvara, mis on väljastatud LGPL all enda toodetes ilma, et peaks avaldama lähtekoodi. Kasutades LGPL koodi peab ka loodud kood järgima selle sama litsentsi nõudeid, nt Mozilla Firefox. Tugev copylef

  Tants intellektuaalomandi ümber    "The Case for Copyright Reform" Christian Engströmi ja Rick Falkvinge poolt toob 2. peatükis lühidalt välja 6 punkti mille alusel võiks teostada autoriõiguste reformi.  1. "Moral Rights Unchanged" ehk moraalsed õigused ei muutu, mille kohaselt ei tohiks keegi väita, et ta on kirjutanud kellegi teise laule või siis veebis rääkida, et tema on mingi bändi liige, mida ta ilmselgelt ei ole. Raamat on kirjutatud 2012 aastal, praeguseks on ikka inimesi, kes tahavad tunnustust saada asjade eest mida nad teinud pole.  2. punktiks on "Free Non-Commercial Sharing" ehk tasuta mittekommertsiline jagamine, mis sooviks siis lubada inimeste vahel jagamist teenuste eest mille eest nemad on maksnud, kuid andes sõbrale nad ei teeniks midagi. See punkt minu arust ei ole väga täitunud, kuna alles hiljuti Netflix keelas ära kasutajate jagamise, ehk igaüks peab ise maksma.  3. punkti kohaselt tahaksid nad reformiga vähendada autoriõigusi 70 a

 Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest Internetisuhtlust on osaks meie igapäevaelust juba väga pikka aega. Kogu avatud internetis on nüüdseks juba nii palju inimesi, et ka seda suhtlust peab hakkama reguleerima erinevate käskude või soovitustega, sest ükski seadus ei pane inimesi käituma inimesena, kui neil on tunne, et nad võivad kõike teha. Virgina Shea pani oma raamatusse "Netiquette" 10 käsku, mis teeks elu veebis ilusamaks: Ole inimene. Käitu sama malli järgi nagu igapäevaelus. Tea, kus sa oled. Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust. Näe võrgus hea välja. Jaga oma teadmisi. Aita piirata sõimusõdu. Austa teiste inimeste privaatsust. Ära kuritarvita oma võimu. Andesta teistele nende eksimused. Ise olles veebimaailmas vägagi vaga ja tagasihoidlik, siis pole minul endal siiani probleeme tekkinud, kuid internetis ringi liikudes näen pidevalt, et väga ei taheta neist kinni pidada, nagu "Netiquette" esimese punkti kohaselt peaks interneti kasutama ikkagi