Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus

 

Litsentsid ja autoriõigus

 Peale millegi uue loomist või isegi enne tuleb loojal teha otsus, mis tema loomingust saab. Otsustades selle pealt raha teenida ja hoida loodu endale, tuleb valida copyright, mis kaitseks autori õigusi ja võimaldaks mingisugust sissetulekut. Kuid on ka võimalus valida copyleft tee, mis annab ka teistele arendajatele või loojatele võimaluse, kas arendada juba olemasolevat või kasutada juppe oma loomingus.
Copyleft'il on mitmeid erinevaid vorme:

Puuduv copyleft(Permissive software license) - copyleft'i kõige nõrgem vorm. Vabatarkvaraline litsents, millel on minimaalsed piirangud kasutamise, muutmise ja jagamise kohta, nt GitHub.
litsentsideks on: MIT, Apache, X11, BSD.

Nõrk copyleft(LGPL) - See litsents lubab arendajatel ja firmadel kasutada ja kaasta tarkvara, mis on väljastatud LGPL all enda toodetes ilma, et peaks avaldama lähtekoodi. Kasutades LGPL koodi peab ka loodud kood järgima selle sama litsentsi nõudeid, nt Mozilla Firefox.

Tugev copyleft(GPL) - Kõik juurde lisatud komponendid peavad olema sama litsentsi all, mis algne kood, kui kood pole just üle veebi nt Notepad++, privaatselt arendades ei pea lähtekoodi avaldama, kui ärilistel eesmärkidel peab avaldama ka lähtekoodi.

Range copyleft(AGPL) - Algsele koodile juurde lisatud komponendid peavad olema  sama litsentsi all, ka see, mis on levitatud võrgu kaudu. Nt Stet, OpenStack








Allikad: 
Copyleft - https://et.wikipedia.org/wiki/Copyleft
No copyleft - https://en.wikipedia.org/wiki/Permissive_software_license
Nõrk copyleft - https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_Lesser_General_Public_License
Tugev copyleft - https://en.wikipedia.org/wiki/GNU_General_Public_License
Range copyleft - https://en.wikipedia.org/wiki/Affero_General_Public_License

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tants intellektuaalomandi ümber

  Tants intellektuaalomandi ümber    "The Case for Copyright Reform" Christian Engströmi ja Rick Falkvinge poolt toob 2. peatükis lühidalt välja 6 punkti mille alusel võiks teostada autoriõiguste reformi.  1. "Moral Rights Unchanged" ehk moraalsed õigused ei muutu, mille kohaselt ei tohiks keegi väita, et ta on kirjutanud kellegi teise laule või siis veebis rääkida, et tema on mingi bändi liige, mida ta ilmselgelt ei ole. Raamat on kirjutatud 2012 aastal, praeguseks on ikka inimesi, kes tahavad tunnustust saada asjade eest mida nad teinud pole.  2. punktiks on "Free Non-Commercial Sharing" ehk tasuta mittekommertsiline jagamine, mis sooviks siis lubada inimeste vahel jagamist teenuste eest mille eest nemad on maksnud, kuid andes sõbrale nad ei teeniks midagi. See punkt minu arust ei ole väga täitunud, kuna alles hiljuti Netflix keelas ära kasutajate jagamise, ehk igaüks peab ise maksma.  3. punkti kohaselt tahaksid nad reformiga vähendada autoriõigusi 70 a
Lisateave

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020

  INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 Ee sti infoühiskonna arengukavas 2020'daks aastaks on kirjeldatud palju erinevaid visioone, millest minule tundub, et üsna paljud on ka täitunud, kuid kõige rohkem jäävad silma kaks: "Kõik enim kasutatavad teenused ..., on lihtsad ja mugavad. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid andmed "kaasas" ehk turvaliselt kasutatavad." ja samas ka "Inimesed on saanud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu e-poodidest." Need kaks visioonipunkti jäid silma, kuna hetkese olukorra pärast on need saanud normaalsuseks ja ei oskakski ilma e-poodideta hakkama saada ega koroonatõendita kuskile pääseda.   Paljud punktid on küll tänaseks jõustunud, kuid silma jäi punkt, mille kohaselt peaks 2020'ks aastaks kõik töökohad olema kõigis asutustes ja ettevõtetes olema võrgustunud. Ise elades maakohas, võiksin väita, et seda pole ve
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

  Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini   Eric S. Raymond kirjutab oma raamatus "How to Become a Hacker" ( eesti keelne tõlge Kaido Kikkas) kõigile tuntud terminist "häkker", kuid paljud ei tea, et see termin jaotub kaheks, esmalt häkker, kes on indiviid, kellele meeldib lahendada probleeme ja leida lahendusi, mida teised ei suuda. Teiseks on olemas kräkker, kes nimetab end häkkeriks, kuid asjade loomise asemel ja probleemidele lahenduste leidmise asemel tungivad hoopis häkkerite poolt loodud süsteemidesse ja lõhuvad neid. Õiged häkkerid ei taha kräkkeritega mingit tegemist teha, kuid ajakirjandus ei tee neil kahel grupil vahet ja seepärast on ka häkkerite nimi halva kõlaga.    Tihtipeale peetakse häkkereid nohikuteks, kuid see ei pea alati tõsi olema, kuigi nohikuks olemine tuleb kõvasti kasuks, kuna ei teki probleeme, mis võivad tekkida sotsiaalselt aktiivsel inimesel.   Autor annab ka põhjaliku nimekirja, kuidas häkker peaks suhtuma oma tegevusse, ku
Lisateave