Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

Sissehelistatud Interneti-ühendus

Üheks unustusse vajuvast tehnoloogiast on sissehelistatud Interneti-ühendus või paremini tuntud kui dial-up internet oli kunagi peamine viis ühenduda võrku. Interneti saamiseks tuli helistada teatud numbrile, kus  modem muutis arvutist saadud digitaalse signaali, muutis selle analoogsignaaliks ja saatis vastuvõtvale modemile. Dial-up kasutas telefoniliini, seega internetis olles ei saanud kasutada telefoni.Sellise interneti keskmine kiirus oli umbes 40–50 kbit/s. Ma usun, et hetkel kõik veel mäletavad, milline on dial-up heli, kui mitte, siis saab SIIT meelde tuletada.

The Death of Dial Up - join us on a technology trip down memory lane | Voyager 

 

EMOJI 😅

Emojide või ka emootikonide kasutamine sai alguse 90ndate lõpus ja on väga populaarne tänini. Esialgselt kasutati ASCII emootikone nt. : - ), : - (, 8 - ), jne. Ka emootikonidel oli erinevaid stiile, nt Jaapanis kasutati ^_^', !>_<! . Koreas jällegi ㅇㅅㅇ,ㅇㅂㅇ.

 Tänapäevased emojid on  ascii sümbolid asendatud piltidega, kuid needki emjoid kuuluvad UNICODE tabelisse alates 2010 aastast. Huvilistel on võimalik SIIT leida rohkem emojisid 😁

Emojide kasutamine on tänapäeval keeruline tegevus, sest teksti lõppu pannes vale emoji võib teksti mõte täiesti muutuda ning  emojisi on väga lihtne üle kasutada, et tekst kaotaks igasuguse loetavuse.

emootikon - : - ), :). :D

emoji - 😳😉😊


 

 

 

 Allikad:

Sissehelistatud Interneti-ühendus: https://en.wikipedia.org/wiki/Dial-up_Internet_access (11/09/2021)

Dial-up sound: https://www.youtube.com/watch?v=QDS4B0mM-ew 

Dial-up pilt: https://voyager.nz/images/uploads/blog/dailup.jpg

Emoji: https://en.wikipedia.org/wiki/Emoji

Emoticon: https://en.wikipedia.org/wiki/Emoticon

 


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tants intellektuaalomandi ümber

  Tants intellektuaalomandi ümber    "The Case for Copyright Reform" Christian Engströmi ja Rick Falkvinge poolt toob 2. peatükis lühidalt välja 6 punkti mille alusel võiks teostada autoriõiguste reformi.  1. "Moral Rights Unchanged" ehk moraalsed õigused ei muutu, mille kohaselt ei tohiks keegi väita, et ta on kirjutanud kellegi teise laule või siis veebis rääkida, et tema on mingi bändi liige, mida ta ilmselgelt ei ole. Raamat on kirjutatud 2012 aastal, praeguseks on ikka inimesi, kes tahavad tunnustust saada asjade eest mida nad teinud pole.  2. punktiks on "Free Non-Commercial Sharing" ehk tasuta mittekommertsiline jagamine, mis sooviks siis lubada inimeste vahel jagamist teenuste eest mille eest nemad on maksnud, kuid andes sõbrale nad ei teeniks midagi. See punkt minu arust ei ole väga täitunud, kuna alles hiljuti Netflix keelas ära kasutajate jagamise, ehk igaüks peab ise maksma.  3. punkti kohaselt tahaksid nad reformiga vähendada autoriõigusi 70 a
Lisateave

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020

  INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 Ee sti infoühiskonna arengukavas 2020'daks aastaks on kirjeldatud palju erinevaid visioone, millest minule tundub, et üsna paljud on ka täitunud, kuid kõige rohkem jäävad silma kaks: "Kõik enim kasutatavad teenused ..., on lihtsad ja mugavad. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid andmed "kaasas" ehk turvaliselt kasutatavad." ja samas ka "Inimesed on saanud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu e-poodidest." Need kaks visioonipunkti jäid silma, kuna hetkese olukorra pärast on need saanud normaalsuseks ja ei oskakski ilma e-poodideta hakkama saada ega koroonatõendita kuskile pääseda.   Paljud punktid on küll tänaseks jõustunud, kuid silma jäi punkt, mille kohaselt peaks 2020'ks aastaks kõik töökohad olema kõigis asutustes ja ettevõtetes olema võrgustunud. Ise elades maakohas, võiksin väita, et seda pole ve
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

  Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini   Eric S. Raymond kirjutab oma raamatus "How to Become a Hacker" ( eesti keelne tõlge Kaido Kikkas) kõigile tuntud terminist "häkker", kuid paljud ei tea, et see termin jaotub kaheks, esmalt häkker, kes on indiviid, kellele meeldib lahendada probleeme ja leida lahendusi, mida teised ei suuda. Teiseks on olemas kräkker, kes nimetab end häkkeriks, kuid asjade loomise asemel ja probleemidele lahenduste leidmise asemel tungivad hoopis häkkerite poolt loodud süsteemidesse ja lõhuvad neid. Õiged häkkerid ei taha kräkkeritega mingit tegemist teha, kuid ajakirjandus ei tee neil kahel grupil vahet ja seepärast on ka häkkerite nimi halva kõlaga.    Tihtipeale peetakse häkkereid nohikuteks, kuid see ei pea alati tõsi olema, kuigi nohikuks olemine tuleb kõvasti kasuks, kuna ei teki probleeme, mis võivad tekkida sotsiaalselt aktiivsel inimesel.   Autor annab ka põhjaliku nimekirja, kuidas häkker peaks suhtuma oma tegevusse, ku
Lisateave