Teistmoodi IT

Teistmoodi IT

 Alternatiiviks tavalisele monitorile on loodud ka punktkirjamonitore, et ka nägemispuudega inimestel oleks võimalus saada osa veebist.
Punktkirjamonitor kuvab teksti punktkirjas, mida saavad nägemis ja kuulmispuudega inimesed sõrmedega lugeda. Tavalisele inimesele punktirjamonitor küll kuvarit ei meenuta, rohkem meenutab see klaviatuuri, millel on nupud ja üks rida tähtede lugemiseks.
Üks täht on 8 punkti, mis võimaldab kuvada 256 erinevat sümbolit.
Punktkirjamonitoride väga suureks miinuseks on nende hind, ka kõige algsemad ja lihtsamad versioonid võivad küündida tuhandetesse eurodesse.
Näiteks mõned versioonid:
ALVA BC680 - 8 999€
Brailliant B 80 - 2 800€
Refreshable braille display - visionip.org 
Usun, et erinevad võimalused, et ka puudega inimesed saaksid nautida tavapärast elu on kiiduväärt, kuid sellise tehnoloogia soetamine on väga suur väljaminek ja ühe punktkirjamonitori hind ületab ka kõige kõrgema otsa tavalise arvutite hinda, mis ei ole mingist otsast loogiline. Loodan, et tulevikus suudetakse neid monitore teha kõvasti madalama hinnaga.
 
 
Allikad: 
https://www.afb.org/node/16207/refreshable-braille-displays 
https://en.wikipedia.org/wiki/Refreshable_braille_display

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Tants intellektuaalomandi ümber

  Tants intellektuaalomandi ümber    "The Case for Copyright Reform" Christian Engströmi ja Rick Falkvinge poolt toob 2. peatükis lühidalt välja 6 punkti mille alusel võiks teostada autoriõiguste reformi.  1. "Moral Rights Unchanged" ehk moraalsed õigused ei muutu, mille kohaselt ei tohiks keegi väita, et ta on kirjutanud kellegi teise laule või siis veebis rääkida, et tema on mingi bändi liige, mida ta ilmselgelt ei ole. Raamat on kirjutatud 2012 aastal, praeguseks on ikka inimesi, kes tahavad tunnustust saada asjade eest mida nad teinud pole.  2. punktiks on "Free Non-Commercial Sharing" ehk tasuta mittekommertsiline jagamine, mis sooviks siis lubada inimeste vahel jagamist teenuste eest mille eest nemad on maksnud, kuid andes sõbrale nad ei teeniks midagi. See punkt minu arust ei ole väga täitunud, kuna alles hiljuti Netflix keelas ära kasutajate jagamise, ehk igaüks peab ise maksma.  3. punkti kohaselt tahaksid nad reformiga vähendada autoriõigusi 70 a
Lisateave

INFOÜHISKONNA VISIOON 2020

  INFOÜHISKONNA VISIOON 2020 Ee sti infoühiskonna arengukavas 2020'daks aastaks on kirjeldatud palju erinevaid visioone, millest minule tundub, et üsna paljud on ka täitunud, kuid kõige rohkem jäävad silma kaks: "Kõik enim kasutatavad teenused ..., on lihtsad ja mugavad. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile. Tagatud on, et inimesel oleksid andmed "kaasas" ehk turvaliselt kasutatavad." ja samas ka "Inimesed on saanud targaks tarbijaks. Nad hoiavad raha kokku näiteks elades tarkades majades või ostes interneti kaudu e-poodidest." Need kaks visioonipunkti jäid silma, kuna hetkese olukorra pärast on need saanud normaalsuseks ja ei oskakski ilma e-poodideta hakkama saada ega koroonatõendita kuskile pääseda.   Paljud punktid on küll tänaseks jõustunud, kuid silma jäi punkt, mille kohaselt peaks 2020'ks aastaks kõik töökohad olema kõigis asutustes ja ettevõtetes olema võrgustunud. Ise elades maakohas, võiksin väita, et seda pole ve
Lisateave

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

  Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini   Eric S. Raymond kirjutab oma raamatus "How to Become a Hacker" ( eesti keelne tõlge Kaido Kikkas) kõigile tuntud terminist "häkker", kuid paljud ei tea, et see termin jaotub kaheks, esmalt häkker, kes on indiviid, kellele meeldib lahendada probleeme ja leida lahendusi, mida teised ei suuda. Teiseks on olemas kräkker, kes nimetab end häkkeriks, kuid asjade loomise asemel ja probleemidele lahenduste leidmise asemel tungivad hoopis häkkerite poolt loodud süsteemidesse ja lõhuvad neid. Õiged häkkerid ei taha kräkkeritega mingit tegemist teha, kuid ajakirjandus ei tee neil kahel grupil vahet ja seepärast on ka häkkerite nimi halva kõlaga.    Tihtipeale peetakse häkkereid nohikuteks, kuid see ei pea alati tõsi olema, kuigi nohikuks olemine tuleb kõvasti kasuks, kuna ei teki probleeme, mis võivad tekkida sotsiaalselt aktiivsel inimesel.   Autor annab ka põhjaliku nimekirja, kuidas häkker peaks suhtuma oma tegevusse, ku
Lisateave