Joonase IT-töövihik

Teistmoodi IT  Alternatiiviks tavalisele monitorile on loodud ka punktkirjamonitore, et ka nägemispuudega inimestel oleks võimalus saada osa veebist. Punktkirjamonitor kuvab teksti punktkirjas, mida saavad nägemis ja kuulmispuudega inimesed sõrmedega lugeda. Tavalisele inimesele punktirjamonitor küll kuvarit ei meenuta, rohkem meenutab see klaviatuuri, millel on nupud ja üks rida tähtede lugemiseks. Üks täht on 8 punkti, mis võimaldab kuvada 256 erinevat sümbolit. Punktkirjamonitoride väga suureks miinuseks on nende hind, ka kõige algsemad ja lihtsamad versioonid võivad küündida tuhandetesse eurodesse. Näiteks mõned versioonid: ALVA BC680 - 8 999€ Brailliant B 80 - 2 800€ Focus 40 Blue Fifth Generation - 2 800€   Usun, et erinevad võimalused, et ka puudega inimesed saaksid nautida tavapärast elu on kiiduväärt, kuid sellise tehnoloogia soetamine on väga suur väljaminek ja ühe punktkirjamonitori hind ületab ka kõige kõrgema otsa tavalise arvutite hinda, mis ei ole mingist ots...

Kasutatavus      Hea näide(twitch.tv [1] ) Õpitavus -  Kui inimene on tuttav voogedastusplatvormidega, siis on tal ka twitchis lihtne ringi liikuda, kuna segadusse ajavat kujundust on vähe, üleval keskel on suurel otsinguriba, et leida omale meelepärane streamer. Muid põhifunktsioone on lehel vähe, pakutakse erinevaid kanaleid vaatamiseks, et leida uusi lemmikuid. Tõhusus - Korduvale külastajale on lehekülg väga lihtne, kui on kasutaja tehtud, saab kanaleid vaadates panna follow ehk näeb, millal valitud kanal on jälle otse-eetris ning vasakul real on kõik jälgitavad kanalid, et saaks kiiresti nende vahel liikuda ning sama rea all otsas on soovitatud kanalid, mida sinu jälgitud kanalite vaatajad veel vaatavad. Meeldejäävus - Kui kasutaja oma parooli ei unusta, siis pole sellel lehel midagi meelest minna, sest kõik on käe-jala juures. Vead (tegelikult veakindlus) - kõigi aastate jooksul, kui mina ja mu sõbrad oleme seda lehte kasutanud, siis pole kellelgi tekkinud...

  Arendus- ja ärimudelid      Enne toote müügile panekut peab selle ka valmis tegema. Kuid tänapäeval on ettevõtete projektidesse kaasatud kümneid, kui mitte sadu inimesi ja seepärast on ka palju erinevaid arendusmudeleid, et kõiki arendajaid ka tööga kursis hoida. Mõne näitena siis võiks välja tuua iteratiivse mudeli, mille puhul on tegu samm-sammulise arendusega, kus projekti alguses seatakse tähtajad ja eesmärgid, millega tegeletakse iga iteratsiooni jooksul. Veel tooks välja ka kosemeetodi, milles plaanitakse kogu töö ette ja ei alustata enne uut etappi, kui vana on valmis.     Ise olen kasutanud tarkvaraarenduse projektis iteratiivset mudelit, kus projekti alguses tegime plaanid, et üle nädal peaks saama teatud asja valmis ja peale antud aega saame kokku ja näitame, millega me kahe nädala jooksul tegelesime ja panime eesmärgi järgmiseks iteratsiooniks.      Iga ettevõte peab edu saavutamiseks järgima mingit teatud kava, või siis sel...

  Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini   Eric S. Raymond kirjutab oma raamatus "How to Become a Hacker" ( eesti keelne tõlge Kaido Kikkas) kõigile tuntud terminist "häkker", kuid paljud ei tea, et see termin jaotub kaheks, esmalt häkker, kes on indiviid, kellele meeldib lahendada probleeme ja leida lahendusi, mida teised ei suuda. Teiseks on olemas kräkker, kes nimetab end häkkeriks, kuid asjade loomise asemel ja probleemidele lahenduste leidmise asemel tungivad hoopis häkkerite poolt loodud süsteemidesse ja lõhuvad neid. Õiged häkkerid ei taha kräkkeritega mingit tegemist teha, kuid ajakirjandus ei tee neil kahel grupil vahet ja seepärast on ka häkkerite nimi halva kõlaga.    Tihtipeale peetakse häkkereid nohikuteks, kuid see ei pea alati tõsi olema, kuigi nohikuks olemine tuleb kõvasti kasuks, kuna ei teki probleeme, mis võivad tekkida sotsiaalselt aktiivsel inimesel.   Autor annab ka põhjaliku nimekirja, kuidas häkker peaks suhtuma oma tegevusse...